Esimene, loodetavasti mitte viimane

Ma ei oska üldse hästi oma mõtteid kirja panna ja seetõttu üritangi seda rohkem piltides väljendada, mida need laulud minu jaoks tähendavad ja mis tundeid need minus tekitavad. Eks üritan fotod ikka enda kaameratest leida, kuid kui mul endal pole selle kõige, mida ma öelda tahan, jaoks sobivaid, siis peab pöörduma kõikvõimsa interneti poole. Suur osa piltidest on tehtud telefoniga, sest kaamerat ei kanna ma igal hetkel kaasas, küll aga telefoni. Enamik meeldejäävaid hetki tulevad aga ootamatult ning seega ka enamasti ilma kaamerata.
Mõtlesin, et see on parim lugu alustamaks uut blogi, sest avastasin loo üpris hiljuti nagu hiljuti meenus ka fakt, et pean blogi hakkama pidama.

Ma ei saa üle ega ümber sellest kui imeline see lugu on. Kohati see seostub praeguse talvise ajaga, kuid seda vaid seetõttu, et ma avastasin selle loo praegu. Samas ei saa ju vaadata mööda, et see on ka kohutavalt suvine kui koos videoga nautida.

Seal tunneb end alati nagu täitsa kodus Vahet ei ole kui külm ilm on, sinna jõuab alati

Ning vastandiks suvine roadtripi hõnguga pilt, leitud muidugi tumblrist.